TTÜ Robotiklubi

TTÜ Robotiklubi Meie abiga saab iga tudeng roboti valmis. Arendame nii teadmisi kui ka oskusi.

Operating as usual

Praktiline Robootika ja Kiirprototüüpimine 2021 – ülevaade kursusest 🔎8 osalejaga kursuse teemaks oli sel kevadel Mini-S...
20/05/2021

Praktiline Robootika ja Kiirprototüüpimine 2021 – ülevaade kursusest 🔎

8 osalejaga kursuse teemaks oli sel kevadel Mini-Sumo robot, mille kursandid oleks pidanud semestriga valmis ehitama ning lõpus omavahel võistlustulle asuma. Kursusel on tavaliselt kolm suurt plokki:

1. Mehaanika, mis koosneb roboti füüsilisest ehitusest ja modelleerimisest.

2. Elektroonika, mis koosneb komponentide ühendamise planeerimisest ja füüsiliselt ka protoplaadile jootmisest.

3. Programmeerimine ehk kuidas robot vastast näeb ning mida selle korral teeb.
Neist viimane võtab tavaliselt võtab lõviosa kursusest, kuna on koodi vaja pidevalt testida ja katsetada, kuidas robot reageerib.

📌Kahjuks COVID-19 tõttu ei toimunud füüsilist roboti ehitamist. Selle asemel tehti kursusel robotist 3D mudel ja koostejoonis simuleerimaks roboti ehitust (mehaanika osa). Elektroonikat käsitsi jootmise ja mässamise asemel tehti komponentide maketeerimiseks ja elektroonika disaini loomiseks trükkplaat ehk elektroonika osa. Selline trükkplaat, mida oleks ka võimalik valmis toota ja roboti peal kasutada. Programmeerimises piirduti robotile baaskoodi kirjutamisega, kuna täpsem kood oleks nõudnud juba füüsilist testimist.

Mida kujutab endast 3 kg sumo võistlus ning milline on Robotiklubi lahendus? 🤖3 kg sumo võistlus on võistlusala, kus 154...
06/05/2021

Mida kujutab endast 3 kg sumo võistlus ning milline on Robotiklubi lahendus? 🤖

3 kg sumo võistlus on võistlusala, kus 154 cm diameetriga võistlusringi asetatakse vastamisi 2 robotit (20x20cm, kõrgus võib olla lõpmatu), kes peavad autonoomselt vastase ringist välja lükkama. Matši võidab robot, kes suudab esimesena vastase kahes raundis alistada. Tavaliselt on võistluse formaat alagruppide näol, kus kõik robotid võistlevad oma alagrupis olevate robotitega ning parimad pääsevad edasi järgmisesse võistlus faasi kuni finaalis selgitatakse võitja.

Üle maailma on kasutusel erinevad võistlusreeglid. Eestis ja Robotexil koosneb matš tavaliselt 2-3 raundist ning enne iga raundi algust asetatakse robotid ringi peale, üks ühele poole äärde, teine teisele poole. Raundi alustab kohtunik, kes saadab enda käes oleva infrapunapuldiga robotitele startsignaali ning kui üks võistlustules olevatest robotitest on ringilt väljunud saab kohtunik robotite liikumise peatada vajutades oma puldil „stopp” nuppu. Sellega loetakse raund lõppenuks.

3-4 võistluse kogemuste põhjal oleme jõudnud järeldusele, et hea sumo roboti vundamendiks on hea mehaanika, peamiselt madal ning tugev sahk.

2019. aasta Robotexil osales Robotiklubi 3 kg sumorobot Baruto esmakordselt. Sealt saime mõned õppetunnid ja teadmised selle kohta, mida vaja tulevikuks parandada. Võistlus iseenesest algas hästi, Baruto oli teeninud kolm võitu neljast, kuid kui viiendal matšil sahk kannatada sai ja robot enam oma nina ilusti vastu maad ei hoidnud, oli vastastel kerge Baruto saha alla pugeda ning robot areenilt välja lükata. Lisaks oli meil mitmeid probleeme anduritega. Analoogandurid, mille abil saab vastase kaugust tuvastada, olid liiga aeglased ning ei andnud stabiilset kaugusmõõtu. Digitaalandurid olid küll kiired, aga ei näinud piisavalt kaugele ja nägid liiga laialt, isegi vahepeal roboti seina, mis pani roboti valesti reageerima.

Saha tugevdamisega on mehaanika osakond tegelenud ning ootame uusi võistluseid, kus tehtud tööd testida. Oleme välja vahetanud ka kõik andurid. Hetkel kasutame ainult 600 Hz digitaalandureid, mille nägemisulatust saab reguleerida kas 1,2 m või 2 m peale.

Barutot toidab 2 jadamisi ühendatud 4S liitium polümeer akut, mis täis laetuna annavad kokku 33.6V. See toidab meie enda disainitud elektroonika plaati, mis omakorda toidab STM mikrokontrollerit, mis lülitab ka toidet mootorikontrolleritele ning mootoritele. Mootoriteks on meil harjasteta alalisvoolu mootorid (BLDC), mis on juhitud VESC-dega (Vedder Electronic Speed Controller). Selleks, et mootoreid liikuma panna kommunikeerib VESC plaadi peal oleva kontrolleriga CAN protokolli abil. Elektroonika plaadi pealt leiab lisaks eelnevalt mainitule ka infrapunaanduri, mis loeb kohtuniku puldist saadud käske ning kiirendusanduri ja güroskoobi, mille eesmärgiks on hankida infot Barutole mõjuvate jõudude ja roboti liikumise kohta. Lisaks leiab plaadi pealt ka XBee raadiotransiiveri, mille abil saame juhtmevabalt vajadusel kontrolleriga eemalt suhelda, näiteks valida enne raundi algust strateegia, millega vastast rünnata või lugeda andurite väärtusi ja muud vajalikku infot. Lisaks digitaalsetele kaugusanduritele leiab pea iga sumo roboti küljest ka jooneandurid. Kuna väljak ise on musta värvi aga ääres on 5 cm laiune valge triip, siis saab andurite abil teada, kuna robot on ringi äärele lähedal ning saab ennast korrigeerida, et mitte välja sõita.

Kuna kasutatavad mootorid on küllaltki suured ja roboti esmasel disainimisel oli prioriteediks roboti võimalikult madal profiil ja hea manööverdusvõime, on mootorid asetatud roboti tsentrisse. Säärane konfiguratsioon tekitas vajaduse kummagi roboti ratta tarvis luua erinev ülekanne ja muutis roboti kesktelje suhtes asümmeetriliseks. Barutol on kasutatud hammasratas-ülekandeid ja rattaid diameetriga 43 mm, mis annavad robotile teoreetilise tippkiiruse 6 m/s. Roboti rattad koosnevad alumiinium velgedest ja neile valatud polüuretaan rehvidest Shore kõvadusega ~85A. Roboti esimesed rehvid olid pehmemad, Shore ~70A, ja ülimalt hea pidamisega kuid kippusid liialt kiiresti kuluma. Barutole iseloomuliku iseärasusena peab märkima ülekande suurimate hammasrataste roboti kerest välja turritamise.

Roboti kere on valmistatud erineva paksusega alumiinium plaatidest, mis on omavahel ühendatud kas keevis- või kruvi ning tappliidetega. Kuna 3 kg sumo on ainuke sumorobotite kategooria, mis lubab robotite parema areeniga haakumise jaoks kasutada magneteid, on pool Baruto kõhualust nendega kaetud. Magnetite paigutamisel tuli jälgida, et nad oleksid areenile võimalikult lähedal, tagades nõnda maksimaalse tõmbejõu. Samas pidi jälgima roboti põhja läbipaindumist, kuna magnetite kokkupuutel areeniga saha efektiivsus väheneb ning mootorites ei ole sel juhul piisavalt jõudu roboti liigutamiseks.

Vaieldamatult on sumoroboti oluliseimaks osaks tema sahk. Baruto sahalahendus on kaheosaline: tugevuse tagab 3 mm paksune karastatud terasest sahapõhi ja hea areenipinnaga koospüsimise tagab 0,8 mm paksune vahetatav vedruterasest sahatera. Sahatera on kinnitatud sahapõhjale kahepoolse teibiga. Esmapilgul pisut imelikuna tunduv kinnitusmeetod tagab tera kerge vahetatavuse ja mõningase painduvuse.

Tagantjärele vaadates paistavad silma mõned halvad disainiotsused. Näiteks ülekandes on kasutatud 8 mm laiusi hammasrattaid mis on kahtlemata üledimensioneeritud. Üleliigse laiuse asemel oleks võinud laiendada hoopiski rattaid. Samuti ei ole alumiiniumplaatidest koosnev kere piisavalt jäik ja kipub kergelt painduma. Ideaalis oleks mõttekas tulevikus kasutada tugevamaid alumiiniumisulameid või komposiitmaterjale ja ülekannete disainimisel sukelduda sügavamalt vastavasse teooriasse.

2005. aastal osales kolm sõpra robotivõistlusel Robotex, kes tunnetasid Tallinna Tehnikaülikooli tudengipoolset robotieh...
05/05/2021

2005. aastal osales kolm sõpra robotivõistlusel Robotex, kes tunnetasid Tallinna Tehnikaülikooli tudengipoolset robotiehituse puudulikkust - ei toimunud teadmiste ja kogemuste jätkusuutlikku edasiandmist ning eksisteeris robotialane teadmiste killustatus institutsioonide vahel. Olukorda otsustati parandada ning 2006. aastal asutasid viis aktiivset tudengit Robotiklubi, et parendada huviliste robootikaalaseid teadmisi ning võimaldada praktilisi väljundeid. Viimane oli eriti aktuaalne, kuna lõputööde realiseerimine oli selle tõttu raskendatud ning tööandjad ei olnud rahul vaid ülikoolis teoreetiliste oskuste omandamisega. Sellest on nüüd möödunud 15. aastat.

Palju õnne, Robotiklubi! 🥳

2005. aastal osales kolm sõpra robotivõistlusel Robotex, kes tunnetasid Tallinna Tehnikaülikooli tudengipoolset robotiehituse puudulikkust - ei toimunud teadmiste ja kogemuste jätkusuutlikku edasiandmist ning eksisteeris robotialane teadmiste killustatus institutsioonide vahel. Olukorda otsustati parandada ning 2006. aastal asutasid viis aktiivset tudengit Robotiklubi, et parendada huviliste robootikaalaseid teadmisi ning võimaldada praktilisi väljundeid. Viimane oli eriti aktuaalne, kuna lõputööde realiseerimine oli selle tõttu raskendatud ning tööandjad ei olnud rahul vaid ülikoolis teoreetiliste oskuste omandamisega. Sellest on nüüd möödunud 15. aastat.

Palju õnne, Robotiklubi! 🥳

Robotiklubi 2020. aasta parimad on selgunud:🏆Aasta parim liige - Ats Kaldma🏆Aasta parim projektijuht - Marten Laanisto 🏆...
04/05/2021

Robotiklubi 2020. aasta parimad on selgunud:
🏆Aasta parim liige - Ats Kaldma
🏆Aasta parim projektijuht - Marten Laanisto
🏆Aasta parim projekt - Battlebot Mati, Ahhaa Robotilahingus

Robotiklubi 2020. aasta parimad on selgunud:
🏆Aasta parim liige - Ats Kaldma
🏆Aasta parim projektijuht - Marten Laanisto
🏆Aasta parim projekt - Battlebot Mati, Ahhaa Robotilahingus

Minifreespink ➡ CNC pinkKuna robotiehituses on tihtipeale vaja luua detaile, mille tootmiseks manuaaltööpinkidest ei pii...
22/04/2021

Minifreespink ➡ CNC pink

Kuna robotiehituses on tihtipeale vaja luua detaile, mille tootmiseks manuaaltööpinkidest ei piisa, otsustati Robotiklubi minifreespink ehitada ümber CNC pingiks.

Ehituse algul seati valmivale pingile mõned nõuded: 1) säilima pidi pingi käsitsi kasutamise võimalus ja pinooli liikumine, 2) töölaua telgede liikumine pidi säilima samas või paremas ulatuses, 3) ümberehitatud masin pidi olema võimeline kiirliikumisteks ≥4000 mm/min ja 4) suutma tagada telgede kiirenduse vähemalt 6,6 m/s2.

Nõudeid silmas pidades valiti telgede ajamiteks Leadhine Easy servo enkoodritega varustatud sammmootorid ja vastavad draiverid. X ja Y telg varustati väiksemate, 3 Nm arendavate mootoritega ja rasket spindlit valiti liigutama 4 Nm arendav mootor.

Arvjuhitavate masinate puhul on täpsuse saavutamiseks ülimalt oluline telgede käigukruvide ja liikuvate detailide vahelise lõtku vähendamine. Originaalis oli freespink varustatud 2 mm (X ja Y telg) ja 4 mm (Z telg) keermesammuga trapetskruvidega, mille lõtkuks mõõdeti 0,3 mm. Kuna säärast lõtku pole mõttekas ega efektiivselt võimalik juhttarkvaras kompenseerida ning tänu trapetskruvide madalale kasutegurile asendati trapetskruvid 5 mm keermesammuga kuulkruvidega. Uute käigukruvide lõtkuks mõõdeti 0,025 kuni 0,035 mm.

Arvjuhtimiskontrollerite valik on tänapäeval võrdlemisi lai. Nende hulgast valiti välja Centroid Acorn. Seda põhjusel, et konkreetne kontroller ei vaja üht kindlat ülesandele pühendatud juhtarvutit ning kontroller omab adekvaatseid laienemisvõimalusi. Näiteks oleks võimalik pingile tulevikus juurde ehitada automaatne tööriistavahetus ja/või automaatsed määrimis ja jahutussüsteemid.

Kuigi tänaseks pole masin veel 100% valmis, on toimunud esimesed liikumised ja on edukalt läbitud esimene testprogramm. Samuti said täidetud kõik pingile seatud nõuded. Eks näis kuhupoole see tööpink tulevikus areneb.

Siinkohal tänatakse Mehaanika ja tööstustehnika instituuti, kes olid suureks abiks ümberehituse jaoks vajalike freesimis- ja treimistöödega.

Videomaterjal freesist: https://www.youtube.com/watch?v=KB9l1iuz0MY

❗️ 🤖 AUHINNAFOND 6000 € 🤖 ❗️Mis oleks, kui ehitaks oma ägedate teadmiste baasil võitlusroboti? Registreerimine avatud ku...
08/04/2021
AHHAA Robolahing 2021 otsib võistlejaid

❗️ 🤖 AUHINNAFOND 6000 € 🤖 ❗️

Mis oleks, kui ehitaks oma ägedate teadmiste baasil võitlusroboti?

Registreerimine avatud kuni 1. maini!

Loe rohkem: www.robolahing.ee

6. novembril 2021 korraldab AHHAA teaduskeskus Baltikumis ja Põhjamaades ainulaadse Robolahingu.* Osaleda saab üksi või võistkonnaga (kuni 4 liiget)* Võistlu...

Milline on mehaanikainseneri roll robotiehituses? 🔧Robotiehitus algab tavaliselt võtmeparameetrite kindlaksmääramisega. ...
08/04/2021

Milline on mehaanikainseneri roll robotiehituses? 🔧

Robotiehitus algab tavaliselt võtmeparameetrite kindlaksmääramisega. Olgu siis arendatavaks süsteemiks pesumasin, mille trumli maht on vaja määrata või joonejärgimisrobot, millele on vaja leida minimaalne kiirendus, et konkurentsis püsida.

Võttes arvesse kõiki nõudeid robotile on võimalik hakata komponente valima. Enamasti luuakse süsteemist 3D mudel mõne CAD (computer aided design) tarkvaraga, et kogu süsteemi visualiseerida, selle toimivust hinnata ning ka tootmist lihtsustada. Tihtipeale selgub, et valitud komponendid ei sobitu kokku või ei suuda kõiki võtmeparameetreid täita. Seetõttu tuleb leida kompromisse ning alternatiive – see teeb mehaanikainseneri töö iteratiivseks, sageli selgub puudujääk süsteemi mõnes osas alles disaini lõpus ning tööd tuleb otsast alustada. Nagu T. Edison tegi töötava lambipirni leidmiseks tuhandeid prototüüpe, on ka robotiehituses samamoodi, parim lahendus ei pruugi kohe sündida.

Kui teoreetiliselt on loodud lahend, mis võtmeparameetreid täidab ja mille toimivuses on veendutud, saab hakata robotit tootma. Olenevalt detaili eripärast, roboti tüübist, eelarvest, valitud materjalist, on detaili tootmiseks palju võimalusi. Tüüpilisemalt leiavad kasutust freesimine, treimine, laserlõikus, puurimine, traaterosioonlõikus jpm. Viimasteil aastatel on hobirobootikas väga laialdlaselt kasutust leidnud 3D printimine. See võimaldab valmistada keerukama kujuga detaile väga lihtsa vaevaga, valikus on erinevaid plastikuid ning hind on võrdlemisi odav.

Roboti valmides jääb üle seda katsetada, tuunida ja paremaks muuta. Enamasti selguvad peale esmaseid katsetusi robotiga ka selle nõrgad küljed ning tekivad võimalused parendamiseks. Robotsüsteemi loomine arendab ruumilist ja loogilist mõtlemist, käelisi oskusi ning kindlasti ka kannatust.

Labürindi läbimise võistlus - mis see on ja  milline on Robotiklubi lahendus? 🖱Labürindi läbimise võistlus on rahvusvahe...
25/03/2021

Labürindi läbimise võistlus - mis see on ja milline on Robotiklubi lahendus? 🖱

Labürindi läbimise võistlus on rahvusvaheline robootika võistlusformaat, millega on Tallinna Tehnikaülikooli Robotiklubis väga edukas ajalugu. Robotex-i esikohta sellel alal on juba mitmeid aastaid kinni hoidnud Squeaker, ning järgmise põlvkonna robotid on vaikselt hakanud järgi tulema. Üle-eelmine aasta sai Mousetrap, üks eelmainitud järgmise põlvkonna robotitest, kolmanda koha Robotex International-i labürindi lahendamise võistlusel. Just sellest robotite seeriast ka siin juttu tuleb.

Lühidalt aga ka kiire ülevaade võistlusest endast. Labürindi läbimine, või rahvusvahelise nimega Mazesolving või Micromouse, on võistlus, kus väikene robot peab autonoomselt robotile tundmatu labürindi edukalt läbima. Teada on labürindi suurus (16x16 ruutu), alguspunkt (üks nurkadest) ja lõpp-punkt (2x2 ruutude ala labürindi keskel). Selle informatsiooni põhjal peab robot labürindis ringi liikuma, leidma tee keskele ja seda kõike aja peale. Robotex International-i reeglite järgi on igal meeskonnal 5 minutit aega katseid teha ja arvesse läheb kõige kiirem sõit algusest lõppu. Reeglina üritavad robotid alguses labürindi ära kaardistada ja siis teostavad kiiremaid sõite, kus kasutatakse just kõige optimaalsemat leitud teekonda. Ehk siis, probleem tuleb jagada kolmeks: labürindis seinte vahel sõitmine, kaardistamine/labürindi lahendamine ja lühima tee kasutamine.

Alustame ehk pealtnäha kõige keerulisemast osast: labürindi lahendamine ja sealt lühima tee leidmine. Siin on tähtis meeles pidada eelmainitud kitsendusi labürindile ja roboti asukohale stardis. Üldine lähenemine on võtta mingisugune hästi tuntud raja leidmise algoritm, nt. floodfill või A-star, ja seda algoritmi rakendades leida sobiv teekond roboti praegusest asukohast lõppu, seinu arves pidades. Aga mis siis, kui kõigi seinte asukohta ei tea? Lihtne: oletame, et neid ei eksisteeri. Sellisel juhul leiab õigesti rakendatud algoritm alati mingisuguse teekonna lõppu. On ainult tarvis seda optimistliku hinnangut uuendada kohe, kui uued seinad on ära kaardistatud. Niimoodi samm-sammult liikumisega ja ümberarvutamisega ongi võimalik esimene lahendus leida stardist lõppu.

Kui esimese sõiduga ära nähtud seinad on ilusasti meelde jäetud, siis võib olla robotil juba piisavalt infot, et labürindist kiirem tee ülesse leida. Mõnikord peab aga kaardistamise käigus labürinti kaks korda läbima. Sõltuvalt võistluse reeglitest võib seda seinte kaarti kas püsimälus hoida või peab robot kogu tegevustiku (sh. mitu kaardistamise katset) ise ja autonoomselt läbima. Selle täiendatud kaardi põhjal, rakendades sama algoritmi, peaks nüüd ka kõige lühem teekond välja tulema. Muidugi on seal veel võimalusi natukene optimeerida, näiteks eelistada sirgeid ja muud sellist. Aga kõik selline optimeerimine juba eeldab, et roboti sõitmisloogika on paigas.
Kuigi algselt võib tunduda, et labürindi lahendamine on see keeruline osa, siis tegelikult enamik keerukusest peitub just selle roboti juhtimise osas. Selleks, et robot oleks juhitav erinevatel kiirustel, on vaja väga head dünaamika juhtimisalgoritmi. Lisaks on dünaamika juhtimine just see, mis võimaldab robotil peeneid manöövreid labürindis teha: diagonaalis sõita, sujuvaid (ja kiireid) kurve võtta ning vastavalt ette antud sirgele valida suurim võimalik kiirus, millega ohutult sõita saab ja seda rakendada. Sellise algoritmi realiseerimiseks on kindlasti tarvilikud füüsika ja teoreetilise mehaanika teadmised; samuti tulevad abiks ülikoolist saadud teadmised juhtsüsteemide realiseerimiseks.

Tarkvara peab ka toetama vastav raudvara. Elektroonika koha pealt on kaks väljakutset: kogu vajaliku tehnika pakkimine väikese roboti peale ja sensoorika koostamine. Sensoorika poole pealt on kõige kriitilisemad kaugusandurid, mis peavad olema kiire lugemissagedusega ning nägema nii kaugele, kui on võimalik. Kindlasti toetab kogu lahendust veel güroskoop ja kiirendusandur ning odomeetria.

Mehaanilised konstruktsioonid sellistel robotitel on üldiselt minimaalsed. Fikseerida on vaja mootorid, aku, ja heal juhul andurid, ilma et robot ise liiga suureks läheks. 3D-printer on siinkohal kulda väärt, ja ka väga täpne nokitsemisoskus. Lisaks, nagu eelnevalt mainitud, siis hea teoreetilise mehaanika oskus on väga vajalik selle väikese roboti juhtimiseks seinte vahel.

Kuidas need kõik osad aga Mousetrap robotitel rolli mängivad (pildid all)?

Seerias on veel ruumi areneda ja eelkäiatele järgi jõuda: Mousetrap 2 (punane) oli seeriast esimene, mis suutis labürindi edukalt ja mingil määral töökindlalt läbida. Nagu pealtvaadates näha, siis roboti keskel ilutseb mingi kummaline sensoorikatükk: see on hiire andur. Kahjuks osutus see pigem piiravaks: kas enda kogenematus andmete töötlemisel või siis puudujäägid anduri enda töös panid ranged piirangud roboti poolt rakendatavale kiirendusele. Kuna sealt tuli lagi ette, siis ei lahendatud ära ka sujuvat pööramist antud platvormil. Mousetrap 3 (must) on see, millega proovib meeskond nüüd 2021 aasta Robotex-st “täislahenduse” välja käia. Või aga vähemalt midagi paindlikumat kui v2.

Address

Ehitajate Tee 5
Tallinn
19086

Products

Koolitused, laste sünnipäevad, demonstratsioonid.

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when TTÜ Robotiklubi posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Business

Send a message to TTÜ Robotiklubi:

Videos

Meie eesmärk

Meie abiga saab igaüks roboti valmis. Arendame nii teadmisi kui ka oskusi. Tudengitele on meil kuni kolm kuud kestvad kursused. Väljaspool ülikooli teeme töötube igas vanuses huvilistele.

Nearby engineering companies


Other Engineering Services in Tallinn

Show All

Comments

Most of you requested us to organize QUIZ and KARAOKE NIGHTS at The Social, as it was tradition on this place. We are coming with such events on 11.10.2019, See you guys, BOOK Table and register your team here https://www.thesocial.ee/#contact **** Free Entry **** Best offer : 1. Buy Beer Pitchers 1.33L for jsut 5.9 Euros 2. Pizza's and party menu attached
Siin on üks lahe võistlus, mis TTÜs varsti toimub: Insenerivõistlus Enginaator toob 26.-29.aprillil Tallinna Tehnikaülikooli kokku 200 tudengit erinevatest Eesti kõrgkoolidest. Võistlusel saab 4-liikmelistes võistkondades panna proovile oma teoreetilised teadmised lahendades praktilisi ülesandeid, mille on koostanud Eesti suurettevõtted. Ülesandeid saad lahendada ühes järgenvatest valdkondadest: * Elektroonika (Stoneridge Electronics) * Ehitus (Nordecon) * Infotehnoloogia (Helmes) * Loodusteadused (Utilitas) Parimad tiimid pääsevad edasi finaali, kus on ülesande välja pannud Eesti Energia. Auhinnafond on üle 5000 euro! Vasta 3 küsimusele siin: goo.gl/rbZMU7 ja võida Ronimisministeeriumi kinkekaart! Registreeri oma tiim Enginaatorile või pane end eraldi kirja www.enginaator.ee
So we are a team from Stockholm visiting Robotex. Will arrive on saturday via Tallink. See you at the competition!