TÜ Eesti Mereinstituudi Merebioloogia osakond

TÜ Eesti Mereinstituudi Merebioloogia osakond Estonian Marine Institute, University of Tartu, Department of Marine Biology Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi Merebioloogia osakond (Estonian Marine Institute, University of Tartu, Department of Marine Biology) tegeleb mereelustiku uuringutega nii Eestis kui ka kogu Läänemere piirkonnas.
(1)

Operating as usual

Ohooo! Mis tuttavad näod! Täna õhtul juba kell 20:00 vaadake saadet JÄLG kanalilt Kanal 2!
26/05/2021

Ohooo! Mis tuttavad näod! Täna õhtul juba kell 20:00 vaadake saadet JÄLG kanalilt Kanal 2!

Kutsume teid sinise biomajanduse konverentsile 3. juunil kell 10-16!Registreerimine: https://form.jotform.com/2110937170...
18/05/2021

Kutsume teid sinise biomajanduse konverentsile 3. juunil kell 10-16!

Registreerimine: https://form.jotform.com/211093717016348

Sinisel biomajandusel on Eestis suur potentsiaal. Konverentsil soovime seda valdkonda tutvustada, inspireerida ettevõtlusideedega ning algatada suhtlust erinevate inimeste ja osapoolte vahel, kes võiksid aidata kaasa sinise biomajanduse arengule Eestis.

Sinise biomajanduse all mõtleme mere elusressursside jätkusuutlikku ja looduskeskkonda hoidvat kasutamist, nendest mitmesuguste toodete ja teenuste loomist.

Konverentsi avaettekande teeb prof. Gunter Pauli, tuntud sinimajanduse eestkõneleja, ettevõtja ja autor.

Konverentsi keel on inglise keel, päeva viimane aruteluring on eesti keeles.

Ootame teid osalema!

Kutsume teid sinise biomajanduse konverentsile 3. juunil kell 10-16!

Registreerimine: https://form.jotform.com/211093717016348

Sinisel biomajandusel on Eestis suur potentsiaal. Konverentsil soovime seda valdkonda tutvustada, inspireerida ettevõtlusideedega ning algatada suhtlust erinevate inimeste ja osapoolte vahel, kes võiksid aidata kaasa sinise biomajanduse arengule Eestis.

Sinise biomajanduse all mõtleme mere elusressursside jätkusuutlikku ja looduskeskkonda hoidvat kasutamist, nendest mitmesuguste toodete ja teenuste loomist.

Konverentsi avaettekande teeb prof. Gunter Pauli, tuntud sinimajanduse eestkõneleja, ettevõtja ja autor.

Konverentsi keel on inglise keel, päeva viimane aruteluring on eesti keeles.

Ootame teid osalema!

Kutsume kõiki osalema Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 1 Projekt: Eesti mer...
14/05/2021

Kutsume kõiki osalema Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 1 Projekt: Eesti mereala keskkonna ja loodusväärtuste hindamise ja seire innovaatilised lahendused (mereRITA) seminaril 25.05.2021!

Päevakava ja lisainfo: https://sisu.ut.ee/mererita/publikatsioonid
Registreerumine: http://www.tlu.ee/mererita

Registreerumise lõpptähtaeg:
- kohapeal osalejatele: 21.05.2021 kell 13.00;
- veebi kaudu osalejatele: 24.05.2021 kell 13.00

Kutsume kõiki osalema Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 1 Projekt: Eesti mereala keskkonna ja loodusväärtuste hindamise ja seire innovaatilised lahendused (mereRITA) seminaril 25.05.2021!

Päevakava ja lisainfo: https://sisu.ut.ee/mererita/publikatsioonid
Registreerumine: http://www.tlu.ee/mererita

Registreerumise lõpptähtaeg:
- kohapeal osalejatele: 21.05.2021 kell 13.00;
- veebi kaudu osalejatele: 24.05.2021 kell 13.00

Vetikakasvatus - mis, miks, kuidas? Mereinstituudi professor Georg Martin seletab lahti ja telesaate JÄLG saatejuht Mark...
18/03/2021
Saatesari Jälg 2020 - Vetikakasvatus

Vetikakasvatus - mis, miks, kuidas? Mereinstituudi professor Georg Martin seletab lahti ja telesaate JÄLG saatejuht Marko Matvere mekib järele.

Käsi püsti, kes praegusel ajal unistab reisimisest ja soojas merevees sukeldumisest? Mõned kutsuvad videoklipid saatest ...
15/03/2021
Saatesari Jälg 2019 - Mereinstituut

Käsi püsti, kes praegusel ajal unistab reisimisest ja soojas merevees sukeldumisest? Mõned kutsuvad videoklipid saatest JÄLG kaunist veealusest Uus-Meremaast, sekka tark info Georg Martinilt merede hapestumise kohta, teevad iga esmaspäeva paremaks!
https://youtu.be/urzb_Hb19Ss

Eile käis ETV saates Ringvaade ühest teadlastele ülipõnevast teost rääkimas merebioloog Jonne Kotta. Muuhulgas rääkis Jo...
12/03/2021
Teadlaste hüpoteesid oma kehast loobuva teo käitumisele: parasiidid ja mürk

Eile käis ETV saates Ringvaade ühest teadlastele ülipõnevast teost rääkimas merebioloog Jonne Kotta. Muuhulgas rääkis Jonne merebioloogi elukutsest nii põnevalt, et Marko Reikop hakkas omaenese eluvalikuid sügavalt kahetsema. Vaata järgi!
https://menu.err.ee/1608139000/teadlaste-hupoteesid-oma-kehast-loobuva-teo-kaitumisele-parasiidid-ja-murk

Maailmas tekitab sensatsiooni taaskord üks tigu, kes ei tee midagi kurja inimestele ega taimedele, vaid kukutab omal keha küljest ära, jätab alles ainult pea ja kasvatab omale uue keha, sealhulgas südame. Teadlastel on selliseks käitumiseks kaks hüpoteesi.

EUROFISH Magazine kirjutab, kuidas uuritakse Eesti Mereinstituudis Georg Martini ja Tiina Paalme eestvedamisel vetikate ...
25/02/2021
EUROFISH Magazine 1 2021

EUROFISH Magazine kirjutab, kuidas uuritakse Eesti Mereinstituudis Georg Martini ja Tiina Paalme eestvedamisel vetikate kasvatamist ja kasutamist!
https://issuu.com/eurofish/docs/eurofish_magazine_1_2021/30

This issue features the fisheries and aquaculture industry in Estonia with additional profiles on Norway and Ukraine. The species section looks at the invasion of uninvited guests, namely gobies.

Palju õnne merebioloog Jonne Kottale riigi teaduspreemia pälvimise eest! Aitäh suure panuse eest Eesti mereteaduse arend...
16/02/2021

Palju õnne merebioloog Jonne Kottale riigi teaduspreemia pälvimise eest! Aitäh suure panuse eest Eesti mereteaduse arendamisel! 🥳 🌊🔬🏆😎

🥁 🎉Õnnitleme merebioloog Jonne Kottat riigi teaduspreemia pälvimise eest! Teaduspreemia antakse Jonnele geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli ’Mereelustik 🐠🐡kliimamuutuste tõmbetuultes🌬’ eest.

Jonne on ka Eesti🇪🇪-Soome🇫🇮-Venemaa🇷🇺 ühisprojekti ADRIENNE algataja, ideoloog ja vedaja. Seda, millist rolli mängib muutuv kliima Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile, uurib ka kolme riigi ühisprojekt ADRIENNE.

Peagi valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal🖥, kus on ühilduvad andmekihid kogu Soome lahe kohta. Hinnata saab erinevate inimtegevuste ning kliimamuutuste mõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile.

Projekti juhtpartner on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.

Keskkonnaministeerium
18/12/2020

Keskkonnaministeerium

Soome lahele koidavad paremad päevad 🌊🐟🌞

Soome lahe seisundi parandamise nimel on Eesti 🇪🇪, Soome 🇫🇮 ja Venemaa 🇷🇺 juba aastaid koostööd teinud. Ometi on Soome lahe keskkonnaseisund jätkuvalt halb.

Teadmiste nappus, riikides kasutatavate uurimis- ja hindamismetoodikate erinevus ning andmete killustatus on olnud peamised põhjused, mis olukorra parandamist takistasid.

Peagi aga kõik muutub, sest juba jaanuari lõpus valmib kolme riigi teadlaste töö tulemusena portaal, kus on ühilduvad andmekihid kogu Soome lahe kohta.

Projektijuht Jonne Kotta TÜ Eesti mereinstituudist sõnab, et valmiv portaal hakkab esitama Soome lahe andmeid arusaadavalt igaühele, kes tahab teha tarku otsuseid.

„Hinnata saab erinevate inimtegevuste mõju Soome lahe tundlikule mereökosüsteemile ning millist rolli mängib muutuv kliima,“ selgitab Jonne Kotta. „Nii saame hoopis teadlikumalt planeerida leevendusmeetmeid ja testida inimtegevuste mõjusid Soome lahe keskkonnaseisundile.“

Projekt ADRIENNE kestab kolm aastat kuni 2022. a märtsini, selle kogumaksumus on 551 006 eurot, millest 90% (495 905 eurot) rahastatakse EL Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist ning 10% projektipartnerite poolt.

Projekti juhtpartner on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.

Projekti rahastab EST-RUS piiriülese koostöö programm.

Fotol: Jonne Kotta suvistel välitöödel.

MEELDETULETUS! Veebi kaudu osalejatele lõpeb registreerimine 2. detsembril 2020 kell 17:00!3. detsembril 2020 kell 10-15...
01/12/2020
Eesti rannikumeri: piirideta mereprügi ja piiritletud looduskaitse

MEELDETULETUS! Veebi kaudu osalejatele lõpeb registreerimine 2. detsembril 2020 kell 17:00!
3. detsembril 2020 kell 10-15 toimub Tallinna Ülikoolis konverents "Eesti rannikumeri: piirideta mereprügi ja piiritletud looduskaitse".
Tule kuulama kas kohapeale või võta mugavalt osa veebi vahendusel!

Konverents Tallinna Ülikool, Narva mnt 29, ruum A-002 ja online Puhas keskkond on väärtus, mida hinnatakse ja millest kõneldakse järjest rohke

Olete oodatud osalema hübriidkonverentsil "Eesti rannikumeri: piirideta mereprügi ja piiritletud looduskaitse". Konveren...
18/11/2020
Eesti rannikumeri: piirideta mereprügi ja piiritletud looduskaitse

Olete oodatud osalema hübriidkonverentsil "Eesti rannikumeri: piirideta mereprügi ja piiritletud looduskaitse".
Konverents toimub 3. detsembril 2020 kell 10-15 Tallinna Ülikoolis, Narva mnt 29, ruum A-002 ja kantakse üle ka veebis.
Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
Üritus on tasuta!

Lisainfo ja registreerimine: https://mereinstituut.ut.ee/et/uritused/eesti-rannikumeri-piirideta-mereprugi-piiritletud-looduskaitse

Hübriidkonverents Tallinna Ülikool, Narva mnt 29, ruum A-002 ja online

Eilne Kanal 2 telesaade JÄLG kajastas erinevaid Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonnas käsil olevaid mereprügi pro...
12/11/2020
VIDEO! Jälg (11.11.2020 20:00)

Eilne Kanal 2 telesaade JÄLG kajastas erinevaid Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonnas käsil olevaid mereprügi projekte. Vaata järele!

Marko uurib jäätmeid siit- ja sealtpoolt nurgast. Mille kurjaga võib hakkama saada merre jõudnud prügi, on hästi näha siis, kui vee-elanikke väga lähedalt uurida. Näeme ka, et iga pakend ei pea õnneks prügiks saama, sest Eesti pandipakendisüsteem toimib ja on eeskujuks üle maailma. Hei...

Läänemeri ühendab selle ääres elavaid inimesi, aga see ühendatus tuleb välja ka teise külje pealt. Läänemerre sattunud p...
28/10/2020
Levila

Läänemeri ühendab selle ääres elavaid inimesi, aga see ühendatus tuleb välja ka teise külje pealt. Läänemerre sattunud prügi on meie kõigi probleem, sest meri ei tunne piire. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis on praegu käsil uuring Eesti väikesaarte mereprügi kohta, mida finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tihti arvatakse, et rannikust kaugel asuvad väikesaared on kaunid inimmõjust puutumatud kohad, kuid sinna kohapeale minnes võib vaatepilt väga nukraks teha. Paari tunniga kümnete kilode viisi prügi leidmine on kahjuks paljudes piirkondades tänane reaalsus.

Vaata alloleval lingil videot meie teadlaste Tiia Mölleri ja Maria Põldma ning Levila külaskäigust Hiiumaa Külalaiule.

Lugu sellest, kuidas üks Vilsandi rannast leitud Rootsi köharohupudelike pani mereteadlased Eesti väikesaartel prügi jahtima.

14/10/2020
JÄLG

Tänaõhtune ajaviite soovitus! Kell 20:00 astuvad Kanal 2 keskkonnasaates JÄLG üles Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlased Georg Martin, Jack Hall ja Gerli Albert!

Oleks ju tore, kui kõik elupaigad meie väikesel sinisel planeedil oleks selle elanikele ühtviisi mõnusad, kuid nii ei kipu see sugugi olema. Heidi uurib lähemalt metsa, mille elukeskkond juba on eriti väärtuslik. Kuid ka merevett, mille elurikkust hävitavad suitsukonid. Mereveest toob Marko lähemaks uurimiseks kaasa ka mõned vetikad.
Vaata saadet kolmapäeval kell 20.00 Kanal 2

12/10/2020
ETV Pealtnägija

Mis saab vanadest vrakkidest merepõhjas? Kõikide asjatundjate seas kommenteerib olukorda kolmapäevases ETV Pealtnägija saates ka Eesti Mereinstituudi juhtivteadur Georg Martin.

Läänemeri on üks kõige vrakirohkem veekogu maailmas ja nüüd ähvardab meid merepõhjast oht. Vähemalt 40 teise maailmasõja vrakki Eesti rannikul on jõudmas sellisesse lagunemise seisundisse, kus meid ähvardab massiivne kütusreostus. Miks ja kelle kodurand on ohus, kaardistame kolmapäeval kell 20.05.

12/10/2020
Osoon

Kas Sina tead, millised võõramaised liigid on Läänemeres kanda kinnitanud? Kes nad on, kas nad on ohtlikud ja kuidas me neid uurime – seda saab täna õhtul näha saates "Osoon".
MereRita Projekti tegevusi tutvustavad: Jonne Kotta, Andres Jaanus, Kristel Panksep ja Veljo Kisand

Kes on tulnukad Eesti merekeskkonnas ja kuidas "detektiivid" nad üles leiavad? Kas hästi planeeritud koduaed meelitab ligi putukaid ja loob liigirikkust? Mis trikke kasutab miniatuurne loomariik heidutuseks ja peibutuseks - näited toob teieni kaasautor Hannes Rohtma! Kõik see juba esmaspäeval kell 20:30 ETVs ;)

17. oktoobril avatakse Lennusadamas näitus “Tundmatu ookean. Läänemeri maailmameres”. Tasub kindlasti vaatama minna! Eri...
09/10/2020
Lennusadam

17. oktoobril avatakse Lennusadamas näitus “Tundmatu ookean. Läänemeri maailmameres”. Tasub kindlasti vaatama minna! Eriti kuna oma panuse selle õnnestumisesse on andnud ka Eesti Mereinstituudi merebioloogia vanemteadur Arno Põllumäe! Seniks aga võib näitusel näha olevatele rändkrabidele pilgu peale visata ETV Terevisiooni saatelõigus 🦀

Enne kui mõned eluseksponaadid Lennusadamasse sammud seadsid, väisasid nad ETV Terevisiooni. Võõrliikidest tegi juttu üks näituse "Läänemeri maailmameres" kuraatoritest Arno Põllumäe Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist.
#säästaläänemerd #unseenoceans
TÜ Eesti Mereinstituudi Merebioloogia osakond
https://etv.err.ee/1143282/kulas-meremuuseumi-krabid

09/09/2020

📷 Jälgi meie tegemisi ka Instagramis!

Keskkonnaministeerium
08/09/2020

Keskkonnaministeerium

Kuidas kiiresti uusi võõrliike avastada? 🦀🐡

Koostöös Venemaa ja Soome ekspertidega on käimas ühisprojekt ADRIENNE, mis uurib, kuidas võõrliigid koos teiste inimtegevustega mõjutavad Soome lahe merekeskkonda. Võõrliikidega võitlemisel on väga oluline neid vara avastada ning siin tulevad appi uued geneetikal põhinevad meetodid.

ETV saate Osoon võtterühm käis mereuurijate tööd filmimas. 12. oktoobril kell 20:30 läheb eetrisse saade, kus näemegi hiljutisi sisserändajaid, vaatajatele tutvustatakse traditsioonilisi ja uusi mereuurimise meetodeid ning saame teada, kuidas erinevate uurimismeetodite kombineerimise abil on võimalik kiirelt avastada uusi võõrliike.

Fotol: Osooni saate salvestusel osalenud televisiooni- ja teadusrahvas. Ühisprojekti Adrienne kõrval tegi ilma MereRita projekt.

Saaremaa rannas vedeleb kullast 1000 korda kallimat ainet - Maaleht
11/06/2020
Saaremaa rannas vedeleb kullast 1000 korda kallimat ainet - Maaleht

Saaremaa rannas vedeleb kullast 1000 korda kallimat ainet - Maaleht

Sellega teenib elatist käputäis inimesi ainult Saaremaal. Mõned lausa mitmendat põlve. “Ühel aastal tõi üks inimene 150 tonni. Maksame 350 eurot tonnist,” ütleb Kärla ettevõtte Est-Agar juht.

Merevees olev mikroplast võib jõuda ka inimese toidulauale
27/05/2020
Merevees olev mikroplast võib jõuda ka inimese toidulauale

Merevees olev mikroplast võib jõuda ka inimese toidulauale

Mereloomad võivad alla neelata prügi, sest seda leidub merevees niivõrd palju. Samuti ei jää prügist, sealhulgas mikroplastist puutumata ka need kalad ja selgrootud, keda me toiduks tarbime.

📖 Veebruarikuises Eesti Looduse ajakirjas on muude mereteemade seas juttu ka meriheinakoosluste taastamisest, autoriteks...
05/02/2020

📖 Veebruarikuises Eesti Looduse ajakirjas on muude mereteemade seas juttu ka meriheinakoosluste taastamisest, autoriteks ikka meie Mereinstituudi teadlased Liina Pajusalu ja Georg Martin! 🌱

Veebruarikuine Eesti Loodus liigub Bellingshauseni jälgedes ⚓️

Antaktise avastamise 200. aastapäeva auks meenutame admiral Bellingshauseni retke, jagame värskeid muljeid eestlaste polaarekspeditsioonilt ja süveneme mereteemasse.
Erki Tammiksaar uurib, mis kuupäeval nägi Fabian Gottlieb von Bellingshausen Antarktise mandrit. Oma muljetest purjelaev Admiral Bellingshauseni pardal kirjutavad Sulev Kuuse ja Leho Luigujoe.
Liina Pajusalu ja Georg Martin annavad ülevaate meriheinakoosluste taastamisest.
Intervjuus hülgeuurija Ivar Jüssiga on kõne all viigrite käekäik.
Triin Lepland kutsub üles tundma huvi Eesti mereala planeeringu vastu ja Lauri Lutsar kirjutab aasta looma lugude sarjas nahkhiirtest selles planeeringus.
Karl Adami artiklist saame teada, millised metsaelanikud rõõmustavad aasta puu kuuse käbirohkuse üle.
Soojal talvel tasub meenutada ammust pakast ja Ain Kallis ongi võtnud kokku Eesti talvised ilmarekordid.
Veel saab lugeda Endla looduskeskusest, pesarüüste all kannatavatest niidukahlajatest ja Tulimäest.
Teadjad selgitavad, mis juhtub jaanuaris õitsevate kevadlilledega ja kas Läänemerest pärit kala tasub süüa. Samuti pakume lahendada bioloogia- ja geograafiaolümpiaadide ülesandeid.

Kaanepildi autor: Roland Müür

Värske digiajakiri on saadaval SIIT ⬇️
https://e-pood.horisont.ee/e-ajakirjad/

30/01/2020

Eesti mereinstituudi juhtivteadur Jonne Kotta käis Terevisioonis rääkimas Pärnu lahe uuest võõrliigist.

25/01/2020
Koni(Lääne)meri

Kas teadsid, et suitsukoni ei lagune olematuks ja ta on kõige arvukam plastprügi liik looduses? Ning et ta sisaldab nii palju mürkaineid, et kõigest kaks suitsukoni suudab tappa liitris vees 90% väikestest veeorganismidest? 😲 Või seda, et näiteks Tallinna sadeveest tervelt kolmandikku ei puhastata, nii et suur osa tänavalt kanalisatsiooni sattunud prügist liigub otse merre? 😢

🐟 Kas Sa tahaksid, et Läänemere kala oleks söögikõlbulik ning meres supeldes kogemata allaneelatud veelonks ei tekitaks paanikamõtteid?

🚭 Palun ära viska oma koni tänavale, kanalisatsiooniavasse ega põõsa alla!
Koni ainus õige koht on prügikastis!
🚮🚮🚮

🎥 Tallinna Ülikooli tudengite tehtud lühifilmis ütleb teiste seas sõna sekka ka Eesti mereinstituudi vanemteadur Helen Orav-Kotta.

https://youtu.be/7pZjj6TVwvY

Kas tead, mis saab konist pärast ära viskamist? Konid ehk kasutatud sigaretifiltrid on enim loodusesse jõudev plastikutüüp. Koni ei idane ega mädane, laguneb...

Photos from TÜ Eesti Mereinstituudi Merebioloogia osakond's post
23/01/2020

Photos from TÜ Eesti Mereinstituudi Merebioloogia osakond's post

Eesti Mereinstituudi teadlaste Mart Simmi ja Maria Põldma teostatud uuringute tulemuste põhjal võiks Eesti elanik süüa e...
08/11/2019
Graafik: millistes Eesti kalades leidub kõige vähem elavhõbedat?

Eesti Mereinstituudi teadlaste Mart Simmi ja Maria Põldma teostatud uuringute tulemuste põhjal võiks Eesti elanik süüa elavhõbeda piirväärtust ületamata nädalas üle nelja kilo lõhet, latikat, kilu ja lesta ning ka koorikloomi ja limuseid! 🐟🦐🦞🦀🐚

Maaeluministeeriumi tellitud uuringu eesmärgiks oli hinnata Eestis müüdavate kalatoodete ja kala elavhõbedasisaldust seoses plaaniga karmistada Euroopa Liidus kehtivaid elavhõbedasisalduse piirmäärasid.

https://novaator.err.ee/999734/graafik-millistes-eesti-kalades-leidub-koige-vahem-elavhobedat

Eesti elanikud võiksid süüa praegusest kordades rohkem kala, selgub Eestis müüdavate kalatoodete ja kala elavhõbedasisaldust hinnanud teadlaste tööst.

Address

Tallinn
12618

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when TÜ Eesti Mereinstituudi Merebioloogia osakond posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Nearby engineering companies


Other Science, Technology & Engineering in Tallinn

Show All